Lugemist - interior

Õige valgus

ei pimesta ega väsita

Nii silmadele kui ka enesetundele on kõige parem looduslik valgus, toa valgustamisel peaks ka lampidest tulev valgus olema võimalikult varjudeta ja ühtlane.

Milline on hea valgusti? Hea valgusti näitab värve loomlikuna ega vilgu. Selle valgus tekitab meeldivaid aistinguid. Neid aga vajame kodus kõikjal – esikust saunaruumini.

Esik

• Esik ühendab sise- ja välisruumi ning et kontrast nende vahel poleks ülearu suur, soovitavad valguasjatundjad esikusse tugevamat valgustust, kui ehk harjunud oleme. Muidu ei näe kirkast päevavalgusest hämarasse astudes esialgu midagi, või vastupidi – päevavalgus pimestab toast õue astujat.

•Esiku valgusti võiks süttida kiiresti.

•Esikusse kuulub tavaliselt ka peegel. Peegli juures võiks lisaks peeglilambile olla ka lakke suunatud valgusti. See muudab esiku valgeks ja näitab peegli ees seisjat loomulikumas valguses.

•Sügavate riidekappide puhul tuleb kasuks ka kapivalgustus. Eriti mugav, kui see süttiks kohe, kui avate ukse.

Elutuba

•Üldvalgusti peaks võimaldama piisavat valgust nii koristamiseks kui ka lastele mängimiseks.

•Elutoas võiks lisaks üldvalgusele olla soojatoonilise hõõglambi või kompaktlambiga valgusteid, mis aitavad luua päevasest erinevat valguslahendust.

•Hubaseks teevad ruumi seina- ja põrandavalgustid. Samuti peidetud valgusallikad, mis kumavad õrnalt kas kapi, riiuli või nišši tagant.

•Ideaalne on kui üldvalgust oleks võimalik reguleerida vastavavalt vajadusele ja meeleolule

Magamistuba

•Magamistoas on laevalgustit vaja harva – kõige rohkem ehk koristamise ajal. Laelambi puhul tasub jälgida , et allapoole suunatud valgusti voodislamajat ei pimestaks. •Valgusallikad võivad magamistoas olla peidetud ka voodi alla, kapi kohale või mujale. •Kindlasti on magamistoas vaja lugemislampi ja ideaalis võiks see olla kergesti suunatav – sel viisil segab ta kõige vähem teisi toasviibijaid, kes lugemisele ehk magamist eelistavad. •Hõõglambi kollaka tooniga valgus loob intiimsema ja hubasema meeleolu, mis sobib õhtuseks valguseks öökapile või voodi kohale seinale

Köök

•Köögivalgustuse planeerimist tasub alustada tööpidade juurest. Sinna on vaja ühtlast heledat, ilma tugevate varjudeta valgustust. Palju kasutatakse seal päevavalguslampe. •Lambid oleks hea kinnitada ülemise köögikapi alla, eelistatavalt kapi esiserva, varjeliistu taha, et nad köögis toimetajat ei segaks. Tagaseina kinnitatud valgusti võib läikivalt tööpinnalt või keraamiliselt pliidiplaadilt peegelduma hakata või pimestada laua ääres istujaid.

Lugu restorani ja kohviku kultuurist

21.sajandil on väljas söömisel mitte ainult toidu nautimise eesmärk vaid sama oluline on ka meelelahutuslik külg. Tänapäeva toidukohtade omanikud, arhitektid ja disainerid peavad looma efektiivseid, temaatilisi ning eriilmelisi ja väljapaistvaid interjööre. Kõik pingutused on vajalikud selleks, et avaldada muljet ja üllatada kliente. Ruumi loomine külalistele on nõudlik töö, samas kui disaini materjalideks restoranides ja kohvikutes on ruum, gastronoomia ja majanduslik baas. Ülesanne mitte ainult ei nõua edukat konseptsiooni aga ka palju loomingulisust ja sensitiivsust. Keskseks teemaks selles protsessis on “ruumiline definitsioon” või siis disaini keel, mis kätkeb endas külalist selles asukohas ja mis peab kohtama tema ootusi kvaliteedile aga samas ka soove tunda ennast iskuna-persoonina selles keskkonnas. Mõnikord luuakse raamistik sotsialiseerumisele, naudingule, sensuaalsusele väga lihtsa ruumiga, mis on peaaegu igapäevalik ja tuttavlik. Mõnikord tehakse seda luues unenägusid, mis on tõlgitud ümber ruumi arhitektuuri. Visiooni ja sisu otsingud on mõjutatud ootustega kõrgema võimaliku atraktsiooni taseme loomisega. Unelmate muutmine reaalsuseks on sageli staardisainerite töö, kes disainivad kõige huvitavamaid restorane, kohvikuid ning katsetavad arhitektuurilisi ettekujutlusi nagu seikluseid ja meelitavad oma võrgutava vibreeriva energiaga linnaelu. Kohtumispaikadest saavad disainerite näitusteruumid ja avalikud lavad [1].

Uuring kaasaegsetest konseptsioonidest ja selle teema täielik läbivaatamine on näidanud, et tulemas on uued kvalittedistandardid. Siinkohal toon mõned head ja huvitavad näited, et kuhu me oleme minemas või siis kuhu osad meist juba on jõudnud kujundusmaailmas, luues enneolematuid ja kõrgtehnoloogilisi vorme. Loomulikult asuvad selliselt kujundatud kohad kõige suuremate riikide pealinnades, kus on rahvast, raha ja võimalusi. Näiteks Jaapanis Tokyo linnas on koht nimega J-Pop Shibuya, disainer on Katsunori Suzuki. Tegemist siis fantastiliselt disainitud kohviku interjööriga, kus on kasutatud kõige kõrgema tasemega arvuti kontrollsüsteemi, mis võimaldab antud keskkonda muuta iga päev erinevaks, muutes pilte, filme seintel pluss lisaks kõige fantastilisemad keerulised vormid, mida vaadates ei suuda mõista kuidas see kõik on teoks tehtud. Veel üks näide Saksamaalt, Frankfurdist, disaininud on restorani või klubi firma 3deluxe. Kasutatud jällegi keerulisi plastikust vorme, mis disainitud ekstra konkreetse koha tarvis ja võib ainult ettekujutada milliseid summasid antud intrjööri lahendusteks on kulutatud. Jakob Macfarlane loodud restoran Georges, valminud juba 2000a., kasutatud on suuri looklevaid, painutatud metallist vorme, mis moodustavad koopaid suures ruumis. Koopad on seest värvitud tumepunaseks, roheliseks, kollaseks (Joon. 1). Huvitav oleks oma silmaga jälgida seda hullumeelselt näivat tootmisprotsessi. Kahjuks või õnneks Eestis selliseid projekte ei eksisteeri. Ja võib-olla ongi hea, minna siit keskonnast mõnikord välja ja ammutada seda suurlinna energiat, tulla tagasi ja katsuda ka siin luua midagi küll väiksemat aga armast ja kodust.





Powered by SmugMug Log In